Flamencoõpingud Soomes
Mälestused flamencoõpingutest Soomes.
1989 a detsembris käisin Helsingis Romale ringreisi lepingut sõlmimas Helsingi kultuurisekretäri Elis Sellaga. Soome laulja Anja Tyrvänen, kellega olin tutvunud kevadisel Romale kontserdil Helsingis, viis mind Soome flamencotantsijate seltskonda ühes pubis, kus tutvustas mind Anna Niinimägiga (Blanca), kes oli tema flamencoõpetaja. Rääkisin Annale ja ka Elis Sellale, et tahksin leida Romale solistidele flamencoõpetajat Soomest.
1990 kevadel Elis Sella tutvustas mulle Savoy Teatris, pärast Romale kontserti flamencoõpetajat Mia Vasara. Kohe pärast kontsertturneed jäime Soome. Lehti, Claudia ja Merje alustasid flamencoõpinguid. Mina lendasin New Yorki Gipsy Lore Society konverentsile kus ma tegin ettekande "Eesti mustlased ja ansambel Romale".
Ameerikast ostsin kogu raha eest videokaamera, eesmärgiga, et filmida üles Mia Vasara tunnid kodus harjutamiseks ja spetsiaalsest tantsupoest mõlemile tantsukingad.
Alguses elasime Baha'iusu keskuses, Claudia ja Lehti käisid tantsutunnis ja mina tegelesin korteri otsimisega, mis oli meiesugustel Nõukogude Eesti kodanikel väga komplitseeritud 1990 a. Selleks pidin kauplema Mia Vasaralt koostöölepingu paberi, millega saime ka viiasat pikendada. Viisa anti viibimiseks korraga 5 päeva järjest pooleks aastaks. Kuna laevapiletid oleks osutunud kalliks, tuli appi minu vahva sugulane Ena, kes läks julgelt laeva kapteni juurde ja pakkus Lehtit ja Claudiat tantsima laevale. Nii me siis sõitsime minu mäletamist mööda üle aasta tasuta Helsingi vahet, mina kui "helitehnik" ning Lehti & Claudia mustlasprogrammi esitajad.
Üürisin tillukese toa Helsingis. Selle eest tasumiseks tuli leida maksevahendeid. Lehti ja Claudia käisid Rootsi laeva ja ehitust koristamas. Valkeakoski festivalil olime tutvunud ansambliga Machu Pichu, kes esines Stockmanni ees tänaval. Nemad kutsusid tüdrukud enda esinemiste vaheajal tantsima. Nii tekkis julgus ka iseseisvalt üritada. Võtsin Helsinki Linnavalitsusest loa ja igal hommikul vaatasime, kas on sobiv ilm, et tänaval tantsida.
Leidsin ajalehest kuulutuse, et stuudios Sacramonte alustab õpetajana hispaanlanna Amanda Pineda. Lehti ja Claudia läksid hispaanlanna Amanda Pineda tundi, seal tutvusid nad soome tantsija Anna Niinimäki'ga.
Minu ajakirjanikust sõber Kari ( Juva Lehti ja täiskasvanute koolitusühingu ajakirja toimetaja) küsis, kas ma võiksin lavastada luulekava tema sõbra, näitleja Mattiga, pakkudes vastu, et ta võib meile esinemisi organiseerida Soomes. Pakkusin idee, et võiksime anda soomlastele eneseväljenduskursusi: mina räägin ja teen etüüde huvilistega, Lehti tegeleb keskendumisharjutustega ja Claudia liikumisega. Pärast anname väikese esinemise kohalikele. Ei mäletagi täpselt mitu sellist kursust me Kari organiseerimisel läbi viisime Soome Rahvaülikoolides. Mõned esinemised korraldas Mia Vasara koos enda trupiga. Nii me siis alustasime kolmekesi (Merje loobus) flamencoõpinguid, mina teoreetiliselt kaamera taga ja Lehti ning Claudia tantsupõrandal.
Soomes olles olin tutvunud Soome kontserdikorraldaja Ritvaga ja tema kaudu mitmete erinevate stuudiote ja õpetajatega. Nii kujunes minus kindel otsus esimesel võimalusel, siis kui Claudia ja Lehti on valmis õpetama, organiseerida Eestis flamencostuudio, selline nagu Soomes. Lehti ja Claudia esimene esinemine flamencoga oli Lilian Mosolaineni näituse avamisel Tallinna Õpetajate majas.